Kontakt
Ettevõttest Müügi- ja tagastustingimused Privaatsustingimused Transport
Nõuded trükioriginaalidele Trükifailide edastamine Täiendava info ja soovide lisamine tellimusele
Nõuded trükioriginaalidele Trükifailide edastamine Täiendava info ja soovide lisamine tellimusele
Nõudmised trükioriginaalile
Tehnilised nõudedDigitaalseks originaaliks on:
1. ainult PDF/X-1a:2001 (ISO 15930) nõuetele vastav ehk tellimusele vastavalt
CMYK- või CMYK- ja spot-värvidega trükivalmis komposiit-PDF,
2. mis on valmistatud Adobe Acrobat Distilleri PDFX-1a seadistust kasutades
ning mis on soovitavalt läbinud preflight-kontrolli,
3. väliskülgedel on lõikevaru 3-5 mm, trükise puhas formaat asub PDF-lehekülje keskel,
lõikemärkideta või min 3 mm väljaspool formaati asuvate lõikemärkidega, piltide resolutsioon
ja värvilahutus vastavad trükiprotsessile, nimest on võimalik tuvastada toote nimetus
ja konkreetses failis olevate lehekülgede numbrid ning mille valmistamisel on järgitud muid üldtunnustatud trükiettevalmistuse reegleid.
Digioriginaalide ja poognamontaaži visuaalseks kontrolliks on vajalik vastavalt lõpptulemusele (sh
kaaned, inserdid jms) kokku volditud ja klammerdatud või muul viisil kinnitatud väljatrükk (makett),
voldikute jms puhul peab olema välistatud võimalus seda ekslikult kokku voltida. Kui väljatrüki
lisamine ei ole võimalik ja trükis sisaldab nummerdamata lehekülgi või lisaelemente on nende
järjestuse kontrolliks kohustuslik sisu kirjeldav küljendusplaan vms.
Lõikevaru ehk bleed 3-5 mm, suure formaadiliste tööde puhul 10 mm
Kõik trükise formaadini ulatuvad objektid peavad jätkuma 3-5 mm üle serva, et voltimise, köitmise,
lõikamise jne nihetest tingituna ei ilmuks nähtavale valget pinda. Oluline on lõikevaruga arvestada
juba kujunduselemente ette valmistades ja pilte kadreerides, sest muidu võib midagi olulist saada
maha lõigatud. Tuleb jälgida, tekstid ja muud kriitilised kujunduselemendid ei asuks servale lähemal
kui 3-5 mm, suure formaadiliste töödepuhul 10-15 mm. Eriti hästi näitavad pisimagi järeltöötluse
vea välja lehe servaga paralleelsed jooned. Soovitav on jätta bleedi igasse serva olenemata
järeltöötlusest.
Kõik trükise formaadini ulatuvad objektid peavad jätkuma 3-5 mm üle serva, et voltimise, köitmise,
lõikamise jne nihetest tingituna ei ilmuks nähtavale valget pinda. Oluline on lõikevaruga arvestada
juba kujunduselemente ette valmistades ja pilte kadreerides, sest muidu võib midagi olulist saada
maha lõigatud. Tuleb jälgida, tekstid ja muud kriitilised kujunduselemendid ei asuks servale lähemal
kui 3-5 mm, suure formaadiliste töödepuhul 10-15 mm. Eriti hästi näitavad pisimagi järeltöötluse
vea välja lehe servaga paralleelsed jooned. Soovitav on jätta bleedi igasse serva olenemata
järeltöötlusest.
Must ja ületrükk ehk overprint
Värvilistele objektidele (va 100% must) ei tohi olla defineeritud ületrükki.
Värvilistel taustadel olevatele mustadele kujunduselementidele ja tekstidele (100% K) tuleb
lisada musta ületrükk (black overprint).
Mustadele pindadele, millel soovitakse vältida ületrükki (näiteks pildi või tausta läbikumamine
seda katvast mustast kastist) tuleb kasutada ületrükita musta – CMY:1%, K:100%.
Kujundamisel tuleb arvestada, et kõik mustad objektid (100% musta värvi tekstid ja taustad)
tehakse ületrükkuvaks st black overprint lisatakse trükikvaliteedi tõstmise eesmärgil
trükikojas automaatselt.
Värvilistele objektidele (va 100% must) ei tohi olla defineeritud ületrükki.
Värvilistel taustadel olevatele mustadele kujunduselementidele ja tekstidele (100% K) tuleb
lisada musta ületrükk (black overprint).
Mustadele pindadele, millel soovitakse vältida ületrükki (näiteks pildi või tausta läbikumamine
seda katvast mustast kastist) tuleb kasutada ületrükita musta – CMY:1%, K:100%.
Kujundamisel tuleb arvestada, et kõik mustad objektid (100% musta värvi tekstid ja taustad)
tehakse ületrükkuvaks st black overprint lisatakse trükikvaliteedi tõstmise eesmärgil
trükikojas automaatselt.
Joongraafika (line-art):
Joongraafika minimaalne joonepaksus peab olema vähemalt 0,15 mm.
Joongraafika ei tohi sisaldada üle kahe osavärvi, mis trükitakse teineteise peal.
Joongraafika minimaalne joonepaksus peab olema vähemalt 0,15 mm.
Joongraafika ei tohi sisaldada üle kahe osavärvi, mis trükitakse teineteise peal.
Tekstid
Ei tohi kasutada 8 punkti või väiksemaid (kõrgus väiksem kui 3 mm,
Ei tohi kasutada 8 punkti või väiksemaid (kõrgus väiksem kui 3 mm,
joone paksus alla 0,3 mm) valgeid tekste (knockout) värvipinna sees ega mitmest osavärvist (C+M+Y+K) koosnevaid (nt heledaid) tekste. Kursiivis või šeriifidega kirja minimaalne suurus
värvilistes objektides peab olema vähemalt 10 punkti. Vältida kontrasti tagamiseks valgete kirjade asetamist 50%-st heledamasse rastripinda või kollasesse täispinda. Alati tuleb eelistada vektorikujul tekste ja vältida tekstide teisendamist pildiks (piksliteks).
Läbipaistvus
Fototöötlus-, graafika- ja küljendusprogrammide uuemad versioonid pakuvad võimalust jätta osa
pildist läbipaistvaks (transparency), lisada sellele varju (drop shadow) või kasutada mõnda muud
sarnast eriefekti. PDF-i valmistamisel PDFX1-a standardiga need ei tekita probleemi, kuid näiteks
uuemate PDFi versioonide puhul sõltub trükitulemus sageli kasutatavast printerist või RIPist
Fototöötlus-, graafika- ja küljendusprogrammide uuemad versioonid pakuvad võimalust jätta osa
pildist läbipaistvaks (transparency), lisada sellele varju (drop shadow) või kasutada mõnda muud
sarnast eriefekti. PDF-i valmistamisel PDFX1-a standardiga need ei tekita probleemi, kuid näiteks
uuemate PDFi versioonide puhul sõltub trükitulemus sageli kasutatavast printerist või RIPist
ning ei ole seega ette ennustatav. Programmide katsed läbipaistvust printimisel muul moel realiseerida annavad tulemuseks suuremahulise ja potentsiaalselt probleeme tekitava PDFi.
Värvid säravaks, pilt teravaks
Enamik trükiste värvi- ja pildiprobleeme saavad alguse kehvast pilditöötlusest ja / või
Värvid säravaks, pilt teravaks
Enamik trükiste värvi- ja pildiprobleeme saavad alguse kehvast pilditöötlusest ja / või
trükiprotsessi jaoks seadistamata Photoshopi värvilahutus-parameetritest: pole arvestatud
ISO 12647-2 standardi profiilidega erinevatele paberitele.
Enne tööle asumist tasub kindlasti kontrollida monitori seadistusi (abiks Start -> Control Panel ->
Adobe Gamma või kasutusel olev kalibratsioonisüsteem) ning veenduda, et Photoshopis oleks
valitud trükitavale paberile sobiv ICC-profiil.
Digitrükipuhul on soovitatav kasutada Fogra39.icc või ISO_coated_v2_eci.icc profiili.
Lasertehnoloogiaga digitrükiseadmed võimaldavad ka katmata paberitele Fogra39.
icc profiilile vastavat värviruumi saavutada. Kuid, kui on soov kindlasti saavutada katamata
paberile vastav värviruum, tuleb kasutada PSO_Uncoated_ISO12647_eci. icc profiili.
Kuna ka parima paberi ja trüki puhul on tulemuseks loodusest oluliselt kesisem värviulatus,
on pilditöötluse eesmärgiks seda võimalikult täielikult ära kasutada:
1. igal pildil on vaja kõigepealt määrata heledaim ja tumedaim punkt, heaks tööriistaks
Photoshopis on Levels mis histogrammil näitab pildis esinevaid heledusi;
2. enamusele piltidele tuleb kasuks kerge kontrasti tõstmine, tihti on ka vaja muuta pilti veidi
heledamaks või tumedamaks, õigeks tööriistaks Curves;
3. erksad värvid saab kahest osavärvist, kolmanda lisamine vähendab värviküllasust, näiteks
salatiroheline koosneb kollasest (kuni 100%) ja tsüaanist (ca 60%) ning magenta lisamine annab
tulemuseks tumeda kuuse-rohelise; liigsete värvide eemaldamiseks on parim Selective Color;
Hue/Saturation
4. digitaalse teravustamine on vajalik isegi väga heade originaalpiltide puhul, sest raster kipub
pilti teravust vähendama, Photoshopis on tööriistaks Unsharp Mask.
Piltide lahutusvõime kujunduses (dpi) väiketrükiste puhul peab olema vähemalt 250 dpi-d
Suureformaadiliste puhul 150 dpi-d. Madala resolutsiooniga piltide lahutusvõime digitaalne
tõstmine nõutava väärtuseni teisendust käsitleme kujundaja ettekavatsetud tegevusena.
Failide automaatkontroll seda ei avasta. Trükises näevad sellised pildid välja udused (pixelation).
Enne tööle asumist tasub kindlasti kontrollida monitori seadistusi (abiks Start -> Control Panel ->
Adobe Gamma või kasutusel olev kalibratsioonisüsteem) ning veenduda, et Photoshopis oleks
valitud trükitavale paberile sobiv ICC-profiil.
Digitrükipuhul on soovitatav kasutada Fogra39.icc või ISO_coated_v2_eci.icc profiili.
Lasertehnoloogiaga digitrükiseadmed võimaldavad ka katmata paberitele Fogra39.
icc profiilile vastavat värviruumi saavutada. Kuid, kui on soov kindlasti saavutada katamata
paberile vastav värviruum, tuleb kasutada PSO_Uncoated_ISO12647_eci. icc profiili.
Kuna ka parima paberi ja trüki puhul on tulemuseks loodusest oluliselt kesisem värviulatus,
on pilditöötluse eesmärgiks seda võimalikult täielikult ära kasutada:
1. igal pildil on vaja kõigepealt määrata heledaim ja tumedaim punkt, heaks tööriistaks
Photoshopis on Levels mis histogrammil näitab pildis esinevaid heledusi;
2. enamusele piltidele tuleb kasuks kerge kontrasti tõstmine, tihti on ka vaja muuta pilti veidi
heledamaks või tumedamaks, õigeks tööriistaks Curves;
3. erksad värvid saab kahest osavärvist, kolmanda lisamine vähendab värviküllasust, näiteks
salatiroheline koosneb kollasest (kuni 100%) ja tsüaanist (ca 60%) ning magenta lisamine annab
tulemuseks tumeda kuuse-rohelise; liigsete värvide eemaldamiseks on parim Selective Color;
Hue/Saturation
4. digitaalse teravustamine on vajalik isegi väga heade originaalpiltide puhul, sest raster kipub
pilti teravust vähendama, Photoshopis on tööriistaks Unsharp Mask.
Piltide lahutusvõime kujunduses (dpi) väiketrükiste puhul peab olema vähemalt 250 dpi-d
Suureformaadiliste puhul 150 dpi-d. Madala resolutsiooniga piltide lahutusvõime digitaalne
tõstmine nõutava väärtuseni teisendust käsitleme kujundaja ettekavatsetud tegevusena.
Failide automaatkontroll seda ei avasta. Trükises näevad sellised pildid välja udused (pixelation).
Värvilahutus
Kõikide piltide ja vektorobjektide värviruum - CMYK. Pantone toonid, RGB, Lab jmt
teisendatakse automaatselt CMYK-i, mis võib tellija poolt soovitud värvitoone oluliselt
teisendatakse automaatselt CMYK-i, mis võib tellija poolt soovitud värvitoone oluliselt
moonutada. Värvilahutuse all mõistetakse skanneri, digikaamera vms sisend-seadme poolt
kasutatavas RGBvärvisüsteemis oleva pildi teisendamist trükiseadmele sobivasse
värvisüsteemi, milleks neljavärvitrüki puhul on CMYK. Värvilahutuses toimub pildi
teisendamine RGBst CMYKi ehk värvilahutus pilditöötluse käigus Adobe Photoshop’is või
väljatrükil küljendusprogrammist. Värvilahutust tegev tarkvara võtab arvesse trükiprotsessi
kohta teada olevad parameetrid (seadistused Photoshopis või ICC-profiil) ning üritab
saavutada originaaliga võimalikult sarnase tulemuse väljundseadme võimaluste piires.
Soovitav on teha valdav osa pilditöötlusest RGB-värvisüsteemis ning CMYK lahutus
Soovitav on teha valdav osa pilditöötlusest RGB-värvisüsteemis ning CMYK lahutus
teha PDF-i genereerides trükipaberile vastavat ICC-profiili kasutades.
Trükk värvilisele või läbipaistvale materjalile, lakk
Selleks, et trükkida värvilisele või läbipaistvale materjalile CMYK värve on vaja kogu kujunusele,
kaasaarvatud nn. valged elemendid ja tekstid, teha ka White Under layer, st et kõik elemendid
mis vajavad valget alustrükki, dubleeritakse ülemisele layerile ja kõik on spot värviga, nimetusega
kaasaarvatud nn. valged elemendid ja tekstid, teha ka White Under layer, st et kõik elemendid
mis vajavad valget alustrükki, dubleeritakse ülemisele layerile ja kõik on spot värviga, nimetusega
White Under, ning overprindina. Et oleks paremini näha kas White Under on kõigel millel vaja või spot olla mingi tooniga, n. M 50%
Kui on ainult valgega trükk, siis peab spoti nimetus olema White Ower
Lakk spot värvina nimetusega Varnish ning seatud overprint.
Kuna prindidtakse kõik korraga siis ei pea tegema eraldi lehekülgi spot värvidele ja lakile.
Kui on ainult valgega trükk, siis peab spoti nimetus olema White Ower
Lakk spot värvina nimetusega Varnish ning seatud overprint.
Kuna prindidtakse kõik korraga siis ei pea tegema eraldi lehekülgi spot värvidele ja lakile.
Stantsijoonis
1:1 joonis vektorgraafikas. Palume vältida topeltjooni ja joonte peitmist.
Joonisel kujutada Terad = punane(spot), Nuudid = roheline(spot), Perfod = kollane(spot).
Erikuju lõikus ehk ESKO
Lõikejoonised võib esitada kujunduse peal joontena ja SPOT-värvitena, välimine lõikejoon
nimetusega Cut, nuut Crease, sisemised lõikejooned (riputus augud, aknad, perfo) nimetusega
Cut2. Perfojoon peab olema kriipsudena, ei tohi olla Dashed line, lõikur loeb seda pideva joonena.
Kõikidele joontele olema seatud overprint. Stantsijoone paksus on 0,4 mm ja ei tohi olla topelt jooni.
Lõikejoonised võib esitada kujunduse peal joontena ja SPOT-värvitena, välimine lõikejoon
nimetusega Cut, nuut Crease, sisemised lõikejooned (riputus augud, aknad, perfo) nimetusega
Cut2. Perfojoon peab olema kriipsudena, ei tohi olla Dashed line, lõikur loeb seda pideva joonena.
Kõikidele joontele olema seatud overprint. Stantsijoone paksus on 0,4 mm ja ei tohi olla topelt jooni.
Failide nimetamine
Sõltuvalt konkreetse töö iseloomust ja töökorraldusest peavad kõik leheküljed olema
ühes PDF-is. Vt. kaante kohta järgimses punktis. Faili nimes peab sisalduma töö nimi,
soovitav on lisada ka formaat. Tingituna erinevate operatsioonisüsteemide nõudmistest
tohib failinimedes kasutada ainult numbreid, täppideta tähti, allkriipsu (_), miinusmärki
(-) ja punkti (.).
Sõltuvalt konkreetse töö iseloomust ja töökorraldusest peavad kõik leheküljed olema
ühes PDF-is. Vt. kaante kohta järgimses punktis. Faili nimes peab sisalduma töö nimi,
soovitav on lisada ka formaat. Tingituna erinevate operatsioonisüsteemide nõudmistest
tohib failinimedes kasutada ainult numbreid, täppideta tähti, allkriipsu (_), miinusmärki
(-) ja punkti (.).
Tehnilistele nõudmistele mittevastavad originaalid
Trükikojal on õigus tellija poolt esitatud tehnilistele nõudmistele mittevastav materjal tagasi lükata.
Trükikvaliteedi tagamise eesmärgil on trükikojal õigus teha kliendi failides vältimatuid parandusi.
Tellija poolt esitatud tehnilistele nõudmistele mittevastava materjali ümbertegemise eest, samuti
tehnilistele nõudmistele mittevastavast materjalist tingitud kulutused kannab tellija.
Trükikojal on õigus tellija poolt esitatud tehnilistele nõudmistele mittevastav materjal tagasi lükata.
Trükikvaliteedi tagamise eesmärgil on trükikojal õigus teha kliendi failides vältimatuid parandusi.
Tellija poolt esitatud tehnilistele nõudmistele mittevastava materjali ümbertegemise eest, samuti
tehnilistele nõudmistele mittevastavast materjalist tingitud kulutused kannab tellija.
Võtke meiega ühendust!